Lähme siis ajas tagasi. Natuke vähem, kui aasta tagasi jäin ma rasedaks. Lapse saamise soov on mul olnud juba pikka aega, aga kuna aeg ei olnud selleks veel sobilik, siis pidin ootama. Selle aasta jaanuaris jäin ma aga rasedaks ( kas sina tead millal ja kus sinu laps eostati? ;) ). Rasedusest teada saamine oli tegelt täitsa tavaline, mingi hetk mõtlesin, et päevasid nagu ei ole ja tegin testi. Mõtlesin, et noh ma ootan nüüd 5 minutit, et see teine triip ilmuks, aga ma ei pidanudki ootama, sest see teine triip ilmus kohe testile. Sellel hetkel ei osanud ma nagu midagi arvata või tunda, sest see tundus nii veider.
Minu esimene rasedussümptom oli vesine nina. Just! Üldse terve raseduse aeg oli mul ninaga jamad, nagu oleks uuesti suitsetaja :) Peale seda, kui rasedusest teada sain, siis mingi hetk hakkas mul ka süda pahaks minema ja läikima. Kõige hullem oli veel see, et ma oli samal ajal praktikal lasteaias ja nii raske oli seal olla. Salaja pistsin endale taskust pähkeleid suhu, et kuidagi vastu pidada. Õnneks oli lasteaed umbes 100m mul kodust ja kui koju sain, siis oli lihtsalt niiii hea. Natuke imelik oli ka tegelt lasteaias, sest ma olen suht passiivne, sest ma lihtsalt ei jõudnud midagi suuremat teha seal. Loodan, et nad ei mõelnud, et ma mingi jobu olen, kes midagi teha ei viitsi :D. Samas on võib-olla hea, et olin praktikal, sest ma ei tea, kuidas ma oleks tööl vastupidanud.
Mingi hetk muutusin ka toidu suhtes valivaks ja teatud lõhnad ajasid mu südame eriti pahaks. Kui varem meeldisid mulle hullult krevetid ja siis magushapu hiina kaste, siis raseduse ajal tundusid need kõige jälgimad asjad üldse. Ka asjad, mis sisaldasid küüslauku, tundusid vastikud. Üks pesuvahend, mida ma alguses kasutasin, ajas sees kõik keerama. Kõige naljakam on see, et esimesed kolm kuud ma ei oksendanud üldse ning kui neljas kuu hakkas, siis tulid ka hommikused iiveldused (mis ei kestnud õnneks kaua).
Minu lemmiksöögiks sai juust ning hapukad-punased supid. Kuna olen ülekaaluline ja ühe korra verd andes oli mu hommikune veresuhkur liiga kõrge, siis pidin tegema gt- testi (glükoosi taluvuse testi). Esimene kord oli see õnneks korras, aga umbes poole raseduse peal pidin seda uuesti tegema ning siis pandi mulle juba diagnoos ära. Rasedusdiabeet :( Tegelikult tagasi mõeldes ma ei vingu, sest see diagnoos aitas mul hoida tagasi seda, et ma liiga palju juurde võtaks. Ning lõpus oligi mul ainult 6kg rohkem, mis peale sünnitust ka koheselt kadus :)
Enne rasedust mõtlesin, et kindlasti olen ma selline inimene, kes naudib täiega oma rasedust, kuid kahjuks see tegelikult nii ei olnud. Ma ei ütleks, et mul hull rasedus oli ja peale esimest trimestrit oli ju kõik isegi täitsa ok, siis ikkagi ei osanud ma seda nautida. Ma olin tihti väsinud, ma ei viitsinud midagi teha või kuskil käia ning suvel soojaga passisin üldse toas, selle leitsaku käes oleks ma vist sussid püsti visanud.
Rasedusega on veel see, et kui sa pole enne rase olnud, siis sa ei tea, kui vähe sa tegelikult rasedusest tead. Sa loed igalt poolt põhilistest sümptomitest, mis rasedusega kaasnevad, aga tegelikult neid sümptomeid on veel rohkem ja need tulevad välja alles siis, kui sa rase oled. Sa mõtled, et sa oled ainuke ja kui sa hakkad teiste rasedatega sellel teemal rääkima, siis tuleb välja, et kõigil on sama mure :)
Raseduse alguses kuulsin ja lugesin palju, et need kes on rasedad olnud, soovitavad nautida teist trimestrit. No ma ei saanud sellest soovitusest üldse aru, sest no mis seal nautida on.... igasugused asjad ju teevad elu raskeks, aga nüüd ma saan aru, et neil oli õigus. Palun kuula seda soovitust ja tõesti NAUDI TEIST TRIMESTRIT!
Raseduse juures on kõige hullem ootamine. See aeg tundub nii meeletult pikk ning lõpus hakkab see eriti venima. Sa ei tea mida oodata, kas karta või mitte. Sa mõtled ja muretsed pidevalt. Sa muretsed oma lapse pärast, sa kardad sünnitust. Lõpuks hakkad sa mõtlema sellele, et kuidas sa ära tunned, millal sünnitus algab. Ära muretse, sa saad sellest aru!
Rasedana tahaksid sa rääkida ainult oma rasedusest ning kui keegi küsib su käest, et mitmendat kuud sa rase oled, siis sa pead ikka väga kaua mõtlema, sest rasedad ei loe ju oma rasedust kuudes vaid nädalates. Kui sa oled 5 nädalat rase, kuidas sa siis ütled, et mhh ma olen kuu aega rase või 2 kuud.... (ok nii vara rasedusest ei räägita, aga see lihtsalt näide).
Lõpetuseks ütlen, et rasedus on üks sellistest asjadest, mida sa enne tegelt ei mõista, kui sa ise rase oled. Raseduse juurde kuulub igasuguseid asju, millest me enne kuulnudki ei ole (nagu näiteks limakork ;), niiet kui sa veel rase ei ole aga püüad siin triipe, siis BE PREPRED! :D
Lisan siia ka mõned pildid oma kõhukesest :):
Pilt tehtud 27.aprill 2014
Praeguseks aga kõik, väike Helena teeb mul siin juba vaikselt häält ja hakkab ärkama.
No comments:
Post a Comment